Emiliana Torrini

Emiliana Torrini - Gollum's Song


Kel on mingi vimm LOTR'i vastu, siis ärge videot vaadake. See, mida ma selles videos leian, on muusika.

See muusika oma sõnumiga justkui ei sobiks siia blogisse, aga võib-olla siiski..


Where once was light
Now darkness falls
Where once was love
Love is no more
Don't say goodbye
Don't say I didn't try

These tears we cry
Are falling rain
For all the lies you told us
The hurt, the blame...
And we will weep to be so alone
We are lost
We can never go home

So in the end
I'll be what I will be
No loyal friend
Was ever there for me

Now we say goodbye
We say you didn't try

These tears you cry
Have come too late
Take back the lies
The hurt, the blame...

And you will weep
When you face the end alone
You are lost
You can never go home
You are lost
You can never go home

Tsaikovski

Ma olin eile nii masenduses oma lolluse ja laiskuse pärast, pikali voodis, kuid siis pani inimene mängima Lisa Gerrard'i ning ka selle loo:

Horn Solo's Tchaikovsky fifth's Symphony


Siis ma tundsin, kuidas rahu lihtsalt voogab minusse. Vaid mõne hetkega...

Avalon

Sigur Rós - Avalon


Absoluutselt kõige esimene lugu, mida Sigur Ròs'ilt kuulsin.

Seda lugu on mul kalduvus eriti tihti kuulata sessiajal, kuna sellel on eriline rahustav mõju. Neid kordi, millal seda vahetult enne eksamile minemist kuulata sai (ja siis mitu korda järjest), on olnud mitmeid.

Thank you Lord

Lugu ning esitaja, mille/kelle avastasin jaanuaris. Praegu ühtlasi avastasin ka postituse ühest talvepäevast, "soundtrack'iks" seesamune lugu. Ma lihtsalt pean selle postituse siia panema. Pole miskit parata, hetkekirjeldused ongi minu pärisosa, sest selline ma olen - all about emotions.

Viimase nädala jooksul olen tundnud nii (ülimat) masendust kui ka helgemaid hetki. Täna olen jällegi tavalises paari viimase kuu meeleolus. Ehk siis - ma olen nii tänulik kõige eest, nii emotsionaalne, armastan kõike ja hõljun kuskil, sellises meeleolus nagu kogu see blogi edastama peaks. Olen küll enamuse aja mureseisundis (see olen ju mina) ning võiks olla palju rohkemat ja paremini, aga aga...Ma olen ülimalt tänulik, et mul sellised võimalused üldse on ja üleüldse kõik, mis mul on. Nii tänulik. Nii et kui ma täna üht suurt sõpra kallistasin, siis võttis silmad kohe märjaks..ning lõpetasin kohe, sest muidu oleks täitsa pillima hakanud sealsamas.

Thank you Lord. 2010 on olnud erakordne aasta. Eriti tänulik olen ma selle ülikauni ja täiesti erakordse talve eest. Ja ma tõesti loodan, et see talv tuleb samasugune või külmem nagu hoiatatakse.

Nyctalgia- Falling into Nothingness


"Ja te ei oska kujutella, KUI ilus ikka väljas on. Juba ammu, jah. Terve see kuu on ilupüha. Kuused on kaetud paksu lumega ja need metsad lumiste väljade taustal...Tõesti, need kuused on nagu kuskil taigas, kuskil Venemaal. Nagu piparkoogimajakese glasuuritud kuused. Täiesti ebamaine. Ja siis see päike! Ja helesinine, nii helesinine, puhas, lootusrikas taevas!

Eile küll oli pilves (sest oli vaid 9 kraadi külma), ja päikest paistis vaid kohati. Aga siiski istusin teepervel lumehunnikus ja lihtsalt vaatasin seda ilu. Täiesti uskumatu! Ja hundinäod vaatasid ka. Mõtlesin, et see on see hea nüüd, et saabki kohe istuda ja mugavalt. Teeäärde lükatud vallid on nii kõrged lihtsalt ja lumi väljadel on nii paks, põlvini, et naljalt sinna sumpama ei lähe. Ka hundinäod ei lähe. Käivad mööda lahtilükatud teid. Nagu minagi.

Need talvised karged hommikud on ilusad.
Ambient saatmas. "

(26. jaanuar 2010)

Nyctalgia

Eile oli erakordselt halb päev. Täna on erakordselt halb päev. Kuid see ei loe.
Sest see video ja muusika on imelised:

Nyctalgia- Lost In Timeless Horizons