oblivion

Peace on Earth....

Olen aastate jooksul kinni pannud kõik oma blogid ja ilmselt ei peaks ma kirjutama ka siia. Aga on mingi tung...

Täna oli veider päev, oh God kui veider!

Siis ma vaatasin seda blogi ja....

12. oktoober, 2010:

"Ma olin eile nii masenduses oma lolluse ja laiskuse pärast, pikali voodis, kuid siis pani inimene mängima Lisa Gerrard'i ning ka selle loo: Siis ma tundsin, kuidas rahu lihtsalt voogab minusse. Vaid mõne hetkega.."

See muusika ongi rahu. See, mida mina nimetan Muusikaks.

Horn Solo's Tchaikovsky fifth's Symphony

Ja...see igatsus ajab mind lihtsalt hulluks! Unistan taas kord painavalt sellest, kui vaid saaks aega 2 aastat tagasi keerata....Kui kõik oli veel superhästi, vähemalt võrreldes sellega, mis on toimunud kahe viimase aasta jooksul. 

See postitus ei lähe selle blogi teemasse, aga mul pole juba viimased poolteist aastat pea kunagi antud blogile vastavat meeleseisundit. Yes, this is depressing. I have forgotten peace, I have forgotten light and basically everything...It seems there's no way back....

Oh God...

light

Kunagi tahtsin, et mul oleks jumalik käsi, millega ma siis lihtsalt puudutusest kõik valu ära võtaks ning alles jääks vaid rahu.
Praegu ma tunnen, et ma tahaksin jumalikku väge, mida ma lihtsalt kiirgaksin peale ning tekiks üks suur-suur üdini hea, võimas ja soojendav, rahustav valgus, millest keegi kuritahtlik läbi ei pääseks. Sellele, kes seal keset valgust seisab, jääks vaid head ja rahulikud tunded ning mõtted.

Need jumalikud aktid oleks suunatud muidugi kellelegi teisele, mitte mulle endale.

Yes, this is compassion...

Kuid ma ei saa mitte midagi teha...

Johann Johannsson - Sun's Gone Dim

Luminous

Here you are

Max Richter - Luminous

Jõulurahu

Detsember on maagiline kuu...

Soovitan soojalt Klassikaraadio saadet "Meditatsioon". Absoluutselt igast saatest leian vähemalt ühe vaimustava pala.

Küünal kumab.
Väljas tuiskab, mis siis et lörtsi.

Kuidas kõlab rahu:

Jóhann Jóhannsson - Fordlandia


ja

Max Richter - 02 - Maria The Poet (1913)


PEACE

oh Lord

Avasin selle blogi taas, pärast seda, kui olin veidi tarbetut teksti ja ühe sobimatu postituse kustutanud.

Vaadates viimase postituse kuupäeva, tekib küsimus, et kas tõesti tervelt aasta jooksul pole olnud sellist tunnet, mida see blogi edasi peaks andma.
Arvan, et nii hull see asi siiski pole. Tegelikult olin selle blogi lausa unustanud.

Midagi aastate tagant lisan siis.

Mina kuulan neis videotes lihtsalt muusikat ja tunnetan seda keskkonda. Võib-olla mulje mitte rikkumiseks ei soovitakski muud teha? Soolapuhujad soolapuhujateks (mida B. Hinn minu jaoks on), aga minu jaoks on need videod siiani erilised. Inimeste pühendumus ja usk, muusika jne.
Mõne jaoks lihtsalt kari lolle, aga minu jaoks need videod on erilised, suuresti ka tänu teatud seostele ja mälestustele seoses nendega.

Ma austan nende usku. Mitte Benny Hinn'i, vaid jumalasse.

Benny Hinn - 'FIRE' Falling on Audience in New York (1


Benny Hinn - 'FIRE' Falling on Audience in New York (2)


Üks päev, 2008:

"Aga ei mulle sellest piisa. Ma tulen koju ja kuulan sada korda Benny Hinni. /---/ Lisaks veel mandariinilõhn. No ütle, et ei ole jõulutunne../---/ Irv, ma lähen koju, seal saab ikka korralikult volüümi juurde keerata ja kuulata kõlaritega. Irv, I know, know..Famiilia kindlasti arvab siis, et ma olen totaalselt ära keeranud. No mis seal öelda muud, kui et neil on täitsa õigus selles osas. /---/ Ma olen saavutamas jumalikku kvaliteeti lolluses. /---/ Ja kui ma tulin hommikul esimesest loengust, siis tänaval kõndides hakkas kohe kummitama "Oh happy day, oh happy day, when Jesus washed.."

Lord
God
Almighty

Koyaanisqatsi

koyaanisqatsi dark organ song HD

Tsaikovski

Ma olin eile nii masenduses oma lolluse ja laiskuse pärast, pikali voodis, kuid siis pani inimene mängima Lisa Gerrard'i ning ka selle loo:

Horn Solo's Tchaikovsky fifth's Symphony


Siis ma tundsin, kuidas rahu lihtsalt voogab minusse. Vaid mõne hetkega...

Avalon

Sigur Rós - Avalon


Absoluutselt kõige esimene lugu, mida Sigur Ròs'ilt kuulsin.

Seda lugu on mul kalduvus eriti tihti kuulata sessiajal, kuna sellel on eriline rahustav mõju. Neid kordi, millal seda vahetult enne eksamile minemist kuulata sai (ja siis mitu korda järjest), on olnud mitmeid.

Thank you Lord

Lugu ning esitaja, mille/kelle avastasin jaanuaris. Praegu ühtlasi avastasin ka postituse ühest talvepäevast, "soundtrack'iks" seesamune lugu. Ma lihtsalt pean selle postituse siia panema. Pole miskit parata, hetkekirjeldused ongi minu pärisosa, sest selline ma olen - all about emotions.

Viimase nädala jooksul olen tundnud nii (ülimat) masendust kui ka helgemaid hetki. Täna olen jällegi tavalises paari viimase kuu meeleolus. Ehk siis - ma olen nii tänulik kõige eest, nii emotsionaalne, armastan kõike ja hõljun kuskil, sellises meeleolus nagu kogu see blogi edastama peaks. Olen küll enamuse aja mureseisundis (see olen ju mina) ning võiks olla palju rohkemat ja paremini, aga aga...Ma olen ülimalt tänulik, et mul sellised võimalused üldse on ja üleüldse kõik, mis mul on. Nii tänulik. Nii et kui ma täna üht suurt sõpra kallistasin, siis võttis silmad kohe märjaks..ning lõpetasin kohe, sest muidu oleks täitsa pillima hakanud sealsamas.

Thank you Lord. 2010 on olnud erakordne aasta. Eriti tänulik olen ma selle ülikauni ja täiesti erakordse talve eest. Ja ma tõesti loodan, et see talv tuleb samasugune või külmem nagu hoiatatakse.

Nyctalgia- Falling into Nothingness


"Ja te ei oska kujutella, KUI ilus ikka väljas on. Juba ammu, jah. Terve see kuu on ilupüha. Kuused on kaetud paksu lumega ja need metsad lumiste väljade taustal...Tõesti, need kuused on nagu kuskil taigas, kuskil Venemaal. Nagu piparkoogimajakese glasuuritud kuused. Täiesti ebamaine. Ja siis see päike! Ja helesinine, nii helesinine, puhas, lootusrikas taevas!

Eile küll oli pilves (sest oli vaid 9 kraadi külma), ja päikest paistis vaid kohati. Aga siiski istusin teepervel lumehunnikus ja lihtsalt vaatasin seda ilu. Täiesti uskumatu! Ja hundinäod vaatasid ka. Mõtlesin, et see on see hea nüüd, et saabki kohe istuda ja mugavalt. Teeäärde lükatud vallid on nii kõrged lihtsalt ja lumi väljadel on nii paks, põlvini, et naljalt sinna sumpama ei lähe. Ka hundinäod ei lähe. Käivad mööda lahtilükatud teid. Nagu minagi.

Need talvised karged hommikud on ilusad.
Ambient saatmas. "

(26. jaanuar 2010)

Nyctalgia

Eile oli erakordselt halb päev. Täna on erakordselt halb päev. Kuid see ei loe.
Sest see video ja muusika on imelised:

Nyctalgia- Lost In Timeless Horizons

Immortal Memory

Lisa Gerrard: Immortal Memory



Sümbol...
Selle aasta jaanuarist alates kuulatud jumal teab, kui palju kordi. Ja ma tõesti ei suuda sellest palast tüdineda. Vist mitte iial.
Lisa Gerrard'ist samuti mitte.

The One and Only - Love

Tiiu Kiik - "The One and Only - Love" (HQ)


Mis teha, mulle on see lugu algusest peale meeldinud. Sellist kunsti on Eurovisionil ikka väga üllatav kohata.

Väga erilise tunde tekitab. Põhimärksõnaks on ilu. See sõna ei anna seda üldse edasi, eesti keeles. Beauty. Utter beauty. Kunst. Helid. Valgus. Vokaal.
Kõik see loob äärmiselt kerge, kunstipärase ja kauni mulje. Aitäh!

laupäevahommikune avastus

Vaid üks klikk youtube'is ja ongi...(recommended for you)

Patrick Cassidy, Vide cor Meum


Jah, sellistel hetkedel alati tundub, et popmuusika muusikaks nimetamine on Muusika teotamine.

Daníell In the Sea

Jónsi and Alex - Daníell In the Sea