oblivion

Peace on Earth....

Olen aastate jooksul kinni pannud kõik oma blogid ja ilmselt ei peaks ma kirjutama ka siia. Aga on mingi tung...

Täna oli veider päev, oh God kui veider!

Siis ma vaatasin seda blogi ja....

12. oktoober, 2010:

"Ma olin eile nii masenduses oma lolluse ja laiskuse pärast, pikali voodis, kuid siis pani inimene mängima Lisa Gerrard'i ning ka selle loo: Siis ma tundsin, kuidas rahu lihtsalt voogab minusse. Vaid mõne hetkega.."

See muusika ongi rahu. See, mida mina nimetan Muusikaks.

Horn Solo's Tchaikovsky fifth's Symphony

Ja...see igatsus ajab mind lihtsalt hulluks! Unistan taas kord painavalt sellest, kui vaid saaks aega 2 aastat tagasi keerata....Kui kõik oli veel superhästi, vähemalt võrreldes sellega, mis on toimunud kahe viimase aasta jooksul. 

See postitus ei lähe selle blogi teemasse, aga mul pole juba viimased poolteist aastat pea kunagi antud blogile vastavat meeleseisundit. Yes, this is depressing. I have forgotten peace, I have forgotten light and basically everything...It seems there's no way back....

Oh God...

light

Kunagi tahtsin, et mul oleks jumalik käsi, millega ma siis lihtsalt puudutusest kõik valu ära võtaks ning alles jääks vaid rahu.
Praegu ma tunnen, et ma tahaksin jumalikku väge, mida ma lihtsalt kiirgaksin peale ning tekiks üks suur-suur üdini hea, võimas ja soojendav, rahustav valgus, millest keegi kuritahtlik läbi ei pääseks. Sellele, kes seal keset valgust seisab, jääks vaid head ja rahulikud tunded ning mõtted.

Need jumalikud aktid oleks suunatud muidugi kellelegi teisele, mitte mulle endale.

Yes, this is compassion...

Kuid ma ei saa mitte midagi teha...

Johann Johannsson - Sun's Gone Dim

Luminous

Here you are

Max Richter - Luminous

Jõulurahu

Detsember on maagiline kuu...

Soovitan soojalt Klassikaraadio saadet "Meditatsioon". Absoluutselt igast saatest leian vähemalt ühe vaimustava pala.

Küünal kumab.
Väljas tuiskab, mis siis et lörtsi.

Kuidas kõlab rahu:

Jóhann Jóhannsson - Fordlandia


ja

Max Richter - 02 - Maria The Poet (1913)


PEACE

Tsaikovski

Ma olin eile nii masenduses oma lolluse ja laiskuse pärast, pikali voodis, kuid siis pani inimene mängima Lisa Gerrard'i ning ka selle loo:

Horn Solo's Tchaikovsky fifth's Symphony


Siis ma tundsin, kuidas rahu lihtsalt voogab minusse. Vaid mõne hetkega...

Immortal Memory

Lisa Gerrard: Immortal Memory



Sümbol...
Selle aasta jaanuarist alates kuulatud jumal teab, kui palju kordi. Ja ma tõesti ei suuda sellest palast tüdineda. Vist mitte iial.
Lisa Gerrard'ist samuti mitte.

laupäevahommikune avastus

Vaid üks klikk youtube'is ja ongi...(recommended for you)

Patrick Cassidy, Vide cor Meum


Jah, sellistel hetkedel alati tundub, et popmuusika muusikaks nimetamine on Muusika teotamine.