Elegy

Lisa Gerrard & Patrick Cassidy 04 Elegy


Neljapäeva õhtul, kui olin ülimalt muserdatud ja meeleheitel (aitäh kool, tõesti aitäh...ainult kool suudabki seda teha), lamasin taas kord voodis ja kuulasin seda lugu üle mõne aja.

Ning tekkisid ikka need samad kujutlused, mis igakord selle looga tekivad. Video-laadsed kujutused.

Üks põld, valge hobune, taevas ja...Jumala käsi. Kõige lõpus Jumal ulatamas oma käe taevast...Ja kõik nii valge...

Nii et praegu on aknast välja vaadates tunne hea, sest kõik ongi valge...
Ja andke andeks, mul ongi maania nii hobuste, valguse (nii whiteness kui light), Jumala kui taevaga.

Immortal Memory

Lisa Gerrard: Immortal Memory



Sümbol...
Selle aasta jaanuarist alates kuulatud jumal teab, kui palju kordi. Ja ma tõesti ei suuda sellest palast tüdineda. Vist mitte iial.
Lisa Gerrard'ist samuti mitte.